Helmuth Kalmann
Lääneranniku Eesti Päevade 30-nda juubeli-aastapäeva puhul tundub vägagi ajakohasena teile tutvustada ülevaatlikult ka Lääneranniku Eesti Päevade tekkimist ja selle arengut möödunud 58 aasta jooksul koos mõningate andmetega ka osavõtust ja juhtkonnast. Ülevaate teises osas pakume ülevaatliku kokkuvõtte ka läänekalda eestlaspere katuseorganisatsiooni – Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul (EOLL) loomise ja tegevuse kohta.
Asjaolu, et Lääneranniku eestlaste keskused on üksteisest eraldatud suurte vahemaadega, oli raskendavaks, kuid kahtlemata ka tõukeandvaks teguriks Lääneranniku Eesti Päevade tekkeloos. Kaasmaalaste koondumine eesti seltside, koguduste, võitlejate ühingute, jne. ümber oli pannud küll aluse organiseeritud rahvuslikule tegevusele läänerannikul, kuid ulatuslikuma rahvustöö huvides ei suudetud palju korda saata eestlaste vähesuse tõttu sadade miilidega üksteisest lahutatud keskustes. Midagi tuli ette võtta – ja nii küpseski idee üleläänerannikuliste kokkutulekute korraldamiseks.
Selleks vajalikud eeldused loodi Los Angeles’i teatri- ja sportlaspere teistkordsel külaskäigul San Franciscosse 25. oktoobril 1952. aastal, mil L.A. orkestrijuht Eerik Laid ja näitejuht Eduard Kikas tõstatasid mõtte korraldada Kalifornia eestlaste suvepäevad. Selle tulemusena tegi L.A. Eesti Selts ametlikus korras ettepaneku S.F. Eesti Seltsile alustatud mõtte läbiviimiseks. S.F. Eesti Seltsi esimehe John Ostrat’i eestvedamisel sõitis viie liikmeline delegatsioon 1953. aasta märtsi algul Los Angelesse üksikasjalikemateks läbirääkimisteks.
Nõupidamisel laiendati kavatsetud kokkutuleku ulatust Oregoni ja Washingtoni osariigi eestlaste kaasatõmbamisega ning Kalifornia eestlaste suvepäeva asemel otsustati korraldada Lääneranniku Eestlaste Päevad. Asukohaks valiti San Francisco ja ajaks kolmepäevane Labor Day nädalalõpp 1953 a. 1955. aastal leidis üle läänerannikuline eestlaste kokkutulek kordamist Los Angeles’is ja 1957. aastal võidi Portlandis konstateerida, et Lääneranniku Eesti Päevad on kujunenud traditsiooniliseks suurürituseks. Edaspidiste aastatega liitusid selle ettevõtte korraldamiseks ka Vancouver, B.C. ja Seattle’i eestlaspere.
Idee eestlaste tihedamast koostööst Ameerika läänekaldal oli vast nii mõnegi eestlase mõttes juba 1952 aastal, mil Los Angeles’i ja San Francisco Eesti Seltsid tulid toime esimese keskustevahelise kohtumisega. Ametlikult aga tõstis selle küsimuse ülesse Arno Bender 10. mail 1954 a. mil ta viibis San Francisco Eesti Seltsi juhatuse koosolekul. A. Bender rõhutas vajadust ühendada eestlasi läänerannikul, arendada keskustevahelist koostööd organiseeritud kujul ja anda lääneranniku eestlastele kindel positsioon ameerika eestlaskonnas. Ettepanekut kaaluti koosolekul mitmekülgselt ning otsustati mõtte realiseerimiseks kokku kutsuda Lääneranniku Eestlaste Konverents.
San Francisco Eesti Seltsi esimehe John Ostat’i poolt välja saadetud konverentsi kutsele järgnesid Los Angelese, Fresno, Portlandi ja San Francisco eesti organisatsioonide esindajad. Portlandi esindajaks oli Portlandi Eesti Seltsi esimees Helmuth Kalmann. Konverentsi raames toimunud esimesel koosolekul 30. mail 1954 selgus, et Lääneranniku eesti organisatsioonid pooldasid Organisatsioonide Liidu asutamise mõtet. Liidu esialgset põhikirja volitati koostama Arno Bender – San Franciscost, Helmuth Kalmann – Portlandist ja Walter Niilus – Los Angeles’ist.
Teisest koosolekust samal päeval kujunes juba Eesti Organisatsioonide Liit Lääneranni- kul (EOLL) asutamiskoosolek 18 esindaja osavõtuga, kus 8 organisatsiooni teatasid, et nad astuvad EOLL liikmeks. Järgneva kolme kuu jooksul astusid EOLL liikmeks veel 5 organisatsiooni, tõstes asutajate liikmete arvu 13-le.
EOLL põhikirja alusel roteerub Liidu juhatuse asukoht kahe aastase vahemikuga viie läänekalda keskuse vahel (Los Angeles, San Francisco, Portland, Seattle ja Vancouver, B.C.).
Liidu juhatuse peaülesandeks on Lääneranniku Eesti Päevade ettevalmistamine ja edukas läbiviimine, et nende kaudu tugevndada ja tutvustada eestluse ja eesti rahvuskultuuri püsivust ja elujõudu. Selle kõrval on EOLL olnud kaastegev läänekalda eesti spordisõprade koondamisel ja spordimängude korraldamisel, Eestit ja selle olukorda tutvustavate broshüüride ja lendlehtede valmistasmisel, kui ka eestlaste ülemaailmsetest ettevõtetest osavõtus.
Möödunud 58 aasta jooksul on EOLL küllaltki edukalt täitnud temale asetatud ülesandeid ja jäänud tegutsema kui väliseestlaste vanim organisatsioon. EOLL koosseisu kuulub 22 liikmesorganisatsiooni.
1989 a. inkorporeeriti EOLL kui mitte tulutaotlev rahvuskultuuriline organisatsioon Oregoni osariigis. Samuti loodi Liidu juurde erifondina “EOLL Rahvuslik Sihtkapital”, milline võimaldab protsendivaba laenu Lääneranniku Eesti Päevade eeltööde läbiviimiseks ja võimaliku puudujäägi katmiseks. Sihtkapitali laekumised toimuvad LEP-de ülejäägist Liidu kodukorras ettenähtud alusel. Sihtkapitali haldab Liidu Vanematekogu koosseisust valitud kolmeliikmeline juhatus, keda abistab nõuandjana keskuste poolt valitud esindajad. Juhatuse ja nõukogu valimise kinnitab EOLL Üldkogu. Nende volitused kestavad neli aastat.
